Satsisallid! Parem hilja kui mitte kunagi…

Satsisallide tegemise maaniasse ühinesin ma üsna hilja, sest kui ma neid lõpuks 2015. aasta sügisel valmistama õppisin, ei olnud nende valmistamine Eestis enam eriti populaarne. Millele viitas näiteks see, et seda spetsiaalset lõnga, mis nende valmistamiseks sobib, müüdi ja müüakse ka praegu allahindlusega ja lõpumüükide nime all.

Minu ema oli seda tüüpi lõnga ostnud juba mitu aastat varem, kuid ma kõhklesin ja lükkasin katsetamist edasi, kuna selle kasutamine tundus keeruline. See kõik muutus kui ma ühel nädalavahetusel koju jõudes sain kaasasoleva projekti lõpetatud ja otsustasin proovida, et kuidas see asi siis käib. Otsustasin neid kududa YouTube video järgi (The Crochet Crowd’i oma asub siin), kuid neid on täiesti võimalik ka heegeldada, kuna leidsin ka ühe kena õpetuse (kahjuks inglise keelne) ja ka  video nende heegeldamise kohta.

Näide lõngast, mida kasutasin.

Neljandal oktoobril 2015. aastal lõpetasin ma oma esimesed kaks satsisalli, millest üks läks emale ja teine endale. Ja need ei jäänud viimasteks.

Esimesed kaks satsisalli.

Kuna ma jagan oma töid ka oma isiklikul Facebooki kontol, siis jäid need sallid mitmele inimesele mu sõbralistis silma ning nii tulid minu esimesed tellimused. Sügisvärvides sall valmis töökaaslase elukaaslasele, roosa kursusekaaslase tüdrukule ja punased tegin jõulukingiks, üks punane poiss-sõbra emale ja teine sõbrannale.

Esimesed tellimused.

Kuud möödusid ja mõistsin, et need sallid ei ole enam nii populaarsed nagu olin arvanud. Üheks vihjeks oli ka see, et käsitöö gruppi eelmist pilti postitades, reageeris sellele 0 inimest, mis pole väga tavapärane ja valmistas ka nördimust. Selleks ajaks olin ma suutnud kokku osta üsna palju seda tüüpi lõnga ja seoses eelmainituga hakkasin otsima alternatiivseid viise seda tüüpi lõnga kasutamiseks, kuid sellest kirjutan ma ühes teises postituses.

Kuid õnneks rahvusvahelistes Facebook’i käsitöögruppides tundsid inimesed endiselt huvi ja reageerisid postitustele. Sealt selguski, et mõnes riigis on populaarsusega sama seis, mõnes teises riigis olid sellised sallid jällegi veel väga populaarsed. Ja nii sündiski mu esimene (ja praeguseks ainuke) rahvusvaheline tellimus, mis tuli naiselt, kes ise elab Suurbritannias, kuid ta soovis seda oma ämmale, kes elab Pariisis ja nii see sügisevärvides sall Prantsusmaa poole teele läks. Sinine valmis minu ülemusele/juhendajale sünnipäevakingiks.

Snine oli kingiks ja sügisvärvides sall oli minu esimene rahvusvaheline tellimus.

Järgmise salli tegin sõbrannale, kes elab Saksamaal ja kellega tutvusin 2012. aasta sügisel, kui ta Tartus Erasmuse programmi raames vahetusaastal viibis. See oli üks osa kingist, mis sinnapoole teele läks. Valmistasin talle kingi seetõttu, et ta üllatas mind jõulupakiga ning nii oli see mõeldud justkui vastukingiks.

Saksamaale kingiks.

Ja see allpoolnähtav sinine sall on praeguseks viimane, mille valmistasin, jällegi kingiks. Ma ei saanud sellest nii korralikku pilti, kuna pidin kiirelt tegutsema, kuid aimu saab siiski. Seega kokku valmistasin ma vähemalt 9 salli, kasutades kaheksat erinevat värvi. Vasakpoolsel pildil on näha osa lõngast, mille olin kokku ostnud. Ma ei tahtnud kõike seda täna välja laduda, et vaadata, mis hetkeseis on, kuid tean, et üsna palju on veel alles. Kuid nagu ma ka enne kirjutasin, olen üritanud leida alternatiivseid viise selle lõnga kasutamiseks ning sellest kirjutan ma kunagi hiljem ühes teises postituses.

Osa lõngast, mille kokku ostsin (märgid jäid peale, kuna ei leidnud ilma nendeta pilti). Ja järjekordne sall.